Jul 05

Community Based Rehabilitation Network Timor-Leste (CBRN-TL) – Monitorizasaun Infraestrutura no Atendementu Servisu Saúde ba Ema ho Defisiénsia iha Municipio Baucau – 12/31/2022

Community Based Rehabilitation Network Timor-Leste (CBRN-TL) – Monitorizasaun Infraestrutura no Atendementu Servisu Saúde ba Ema ho Defisiénsia iha Municipio Baucau – 12/31/2022

Dili, Aileu, Ainaro, Baucau   December 31, 2022

SEITOR
Infrastrutura

MINISTERIU NE’EBE INVOLVE
Ministeriu Saude

PROGRAMA PERIOD
January 1, 2022 – December 31, 2022

Rezumu kona ba Programa no metodolojia Auditoria Sosial

Ekipa CBRN-TL rekolla prespetiva populasaun nian kona-ba perguntas peskiza xave sira iha leten liu
husi survey ba alvu konsituente ne’ebe representa husi sampel populusaun, uza maneira stratejia
amostra ne’ebe apropriadu, intervista informante xave no halo focus grupo diskusaun iha
komunidade. Instrumentu survei, Informante Xave no Fokus Grupo Diskusaun ne’e dezenvolve liu
husi diskute entre coordenador/a programa, jerente programa, assessor (a) tékniku sira husi CBRNTL no ami-nian grupo auditoria iha Municipio Baucau. Medida amostra ba survey husi 120, hili liu
husi selesaun random bazeia ba populasaun, ba Marjen erru 10 pursentu, hasa’e ba 25 purcentu ba
120 atu konta numeru respondente potensial ne’ebe limitadu no kestaun lojistiku atu identifika no
alkansa populasaun ne’ebe desembolsada.

Deskobrimentu Xave

Objektivu Peskiza 1: Ema ho defisiensia nian asesu ba fasilidade/infrastrutura saude
• Infraestrutura saúde iha Municipio Baucau maioria seidauk iha instalasaun saude ne’ebe assesive
ba ema hotu, 75 (pursentu) relata katak seidauk iha instalasaun rampa iha fasilidade saúde sira, 67
(pursentu) hateten katak seidauk iha kuadru sinais informasaun hodi fasilita ema ho defisiensia
komunikasaun asesu ba servisu saúde, 64 no 65 (pursentu) hateten katak Fatin Registu no Sala
Partu klot no laiha ekipamentus ne’ebe adekuadu no assesible no 46 (pursentu) hateten katak
sentina sira iha postu saúde no Centru saúde avariadu hotu, menus be mos no laiha assesibilidade.
• Respondente sira husi informante xave hateten katak Maioria fasilidade infra-estrutura iha postu
saúde, centru saúde no Hospital referal iha Municipio Baucau laiha assesibilidade tamba
kontrusaun hirak ne’e sira ne’e desde tempu antigu no governu la investe osan ba iha
rehabilitasaun assesibilidade ifra estrutura iha centru saúde sira ne’ebe dadaun ne’e eziste hela.
• 51 (Pursentu) hateten katak instalasaun kuadru komunikasaun ba ema ho defisiensia
komunikasaun laiha.
Objektivu Peskiza 2: Ema ho defisiensia nian asesu ba tratamentu saude
• Ema ho Defisiénsia mesmu persiza tratamentu espesial, maibe uitoan deit mak bele asesu ba
tratamentu saude. 28 (pursentu) relata katak, asesu ba tratamentu saude dala ida kada tinan ou
menus, no kuaze um kuartu 22 (pursentu) nunka asesu ba servisu atendementu saude.
• Ema ho Defisiénsia persiza tratamentu preventivu no routina, 33(pursentu) relata katak, ba halo
terapia fiziku, 19 (pursentu) Chek Up Annual no 13 (pursentu) halo tratamentu regular tamba
kondisaun kroniku no (pursentu)asesu ba tratamentu routina ba moras seluk.
Objektivu Peskiza 3: Pesoal saude nian kapasidade hodi fornese prestasaun saude
• Ema Jeral ema ho defisiénsia sira hateten katak pesoal saude sira menus kapasidade ne’ebe sensible
hodi fornese assitensia saúde inkluzivu ba ema ho defisiénsia iha postu saúde no Centru Saúde
sira, 82% husi respondenti relata katak laiha professional saúde ne’ebe sensivel hodi fornese
assitensia saúde ba ema ho defisiénsia matan no tilun iha postu saúde no centru saúde no 18%
hateten katak iha professional saude ba EhD komunikasaun maibe iha nasional deit, 80% hateten
katak servisu saúde iha centru saúde no postu seidauk fornese atendementu iha area espesializada
hanesan fisioterapia, terapia, rerapia okupasional no terapia koalia, 68% kontinua relata katak
sira la asesu no laiha tratamentu detektasaun sedu ba ema ho defisiénsia iha komunidade no 33%
relata katak sira asesu ba tratamentu detektasaun ba ema ho defisiénsia iha komunidade liu husi
programa saúde na familia iha komunidade, maibe ida ne’e atu asegura tratamentu prestasaun
servisu saúde sira ba ema ho defisiénsia no laos halo detektasaun sedu ba problema defisiénsia
ne’ebe komunidade sira hasoru

Rekomendasaun

Ministeriu Saúde:
1. Aloka orsamentu hodi rehabilita infraestrutura saúde (rampa, sentina, Odamatan, Fatin
Registu, Sala Partu no Sinais Informasaun) ho assesivel.
2. Kontinua fornese asistensia saúde ba ema ho defisiensia liu husi Servisu saúde nia programa
saúde ba familia to’o iha nivel aldeia.
3. Kontinua Fornese formasaun ba Pesoal Saude iha nivel postu no Suku (dala 1 kada tinan)
kona-ba inkluzaun EhD hodi eleva servisu saude ne’ebe inkluzivu ba ema hotu iha Fasilidade
Saude
4. Aumenta espesialidade profissional saúde iha posto saúde ka sentru saúde existente hodi
fornese atendementu regularmente.
5. Harí postu saúde ka mobile klinika ho facilidade asesivel no ekipamentus adekuadu (rampa,
oklu, kursi roda no aitonka) iha aldeia sira ne’ebe maka dok husi Centru Saúde iha nivel postu
ka suku.
6. Estabelese sentru atendementu ba ema ho defisiensia mental iha Municpio Baucau, aumenta
aimoruk no doutor espesialista hodi fo asistensia ba ba ema ho defisiensia moras mental.
7. Estabelese kuadru komunikasaun iha Centru Saúde no Postu Saúde sira, hodi bele ajuda
atendementu ka assistensia saúde ba ema ho defisiensia komunikasaun sira.
8. Haforsa mekanizmu kordenasaun ho lina ministerial (MSSI, Ministeriu Justisa, Ministeriu
Estatal) inklui Lider Komunitariu sira hodi bele halo aranjamentu referal ba ema ho defisiensia
ne’ebe presiza assitensia rehabilitasaun (kadera roda, aitonka nsst).
Ministeriu Obras Públika:
1. Kontinua Sosializa manual standarizasaun ba assesibilidade kontrusaun infraestrutura to’o iha
nivel Municipio.
2. Monitoriza implementasaun rehabilitasaun centru saúde sira atu bele konsidera
assesibilidade fiziku

Involvimentu Auditoria Sosial

Imi iha asesu ba kontratu?
Sin

Formatu Involvimentu Komunidade
Individual, Aldea, Suku, Postu Administrativu, Munisipiu

Komprimisiu Guvernu hosi
Postu Administrativu, Munisipiu, Ministeriu

Partisipasaun Jeneru
Mane, Feto

Benefisiariu ba Projeitu: 595